Sunday, November 9, 2008

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? Tõnu Tender.

Asjakohane on põhimõte: eesti keel on riigikeel, selle oskus on ühiskonda lõimumise ning selles toimimise eeldus.
Leidub vene kodukeelega inimesi, kes on omandanud hea eesti keele oskuse ning on ka sotsiaalselt lõimunud. Leidub neidki, kes pole soovinud või suutnud mõnda eesti sõna või viisakusväljenditki ära õppida, rääkimata eesti keele madalamal tasemel oskamisest.Hea eesti keele oskusega mitte-eestlased on ühiskonnaga paremini lõimitud.Reeglil on kahtlemata ka erandeid, alati ei peegelda hea keeleoskus inimese meelsust ja lojaalsust.
Teise keele edukaks omandamiseks on vaja täita mitu tingimust: võimalust õpitavat keelt kuulda ning seda kasutada.Keeleteadlased ja -õpetajad on üksmeelselt väitnud, et just motivatsioon on keeleõppes väga oluline, kui mitte olulisim tegur.Ühel puhul seisneb motivatsioon selles,et õppija samastab end õpitava keele kõnelejatega, teisel juhul soovib inimene leida (paremat) tööd, sooritada keeleeksamit, saada koolis paremaid hinded vms.Kuid kui sihtkeelekõnelejatega ei suhelda, annab keeleõpe vähe tulemusi.Leitud on sedagi, et need keeleõppijad, kes suhtuvad õpitavasse keelde ja selle kõnelejatesse positiivselt ning on enesekindlad, omandavad ka teise keele kiiremini ja paremini. Õppija peab lisaks õpitavast arusaamisele olema ka valmis õpitavat keelt vastu võtma ja kasutama. Seega: need, kes väidavad, et neil ei ole sajal või tuhandel põhjusel võimalik eesti keelt õppida, on alamotiveeritud ning neil on tõrge eesti keele vastu. See näitab paraku paljudel juhtudel ka nende suhtumist Eesti riiki ja eestlastesse.
Vaja oleks tõsiselt kaaluda, milline teave ning kus peab venekeelne olema ning milline mitte. Kas ei vähenda see venekeelse elanikkonna eesti keele õppimise vajadust? Kas ei tekita see olukorda, kus eesti keel on põhiseaduse järgi Eesti riigikeel, kuid tegelikult luuakse eeldusi teise riigikeele kehtestamiseks?
Eesti keele järjekindel kasutamine loob motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja kasutamiseks. Eesti keelt kehvalt oskava inimesega suheldes tuleks olla kannatlik ning sallivam. Eesti keele õppimise ja kasutamise vaatevinklist ei pea ütlus “rääkimine hõbe, vaikimine kuld paika”.


Tsitaat: "Eesti keele oskus on ühiskonda lõimumise ning selles toimimise eeldus."